Mis on küberrünnak? Siin on, mida peate teadma

Küberrünnakuid sooritavad erinevate kavatsustega pahatahtlikud osalejad, kuigi nende kasutatavad tööriistad ja meetodid on sageli samad.

• Küberrünnak on rünnak mis tahes arvuti või võrgu vastu, mis käivitatakse peaaegu alati teisest arvutist või võrgust.
• Pahatahtlikud osalejad saavad küberrünnakuid käivitada mitmel viisil, sealhulgas pahavara, nullpäeva rünnakud ja teenuse keelamise rünnakud.
• Siin on lühike ülevaade küberrünnakutest ja sellest, mida pead teadma nende riskide kohta.

Me elame ajastul, mil iga suurem valitsus, sõjaline organisatsioon, korporatsioon ja meditsiiniasutus toetub arvutitehnoloogiale peaaegu kõigis oma tööaspektides ning neid süsteeme ähvardab alati rünnata. 

Küberrünnak on just see: rünnak arvuti, arvutivõrgu või sellesse võrku salvestatud andmete vastu. Rünnaku eesmärk võib olla erinev – mõned rünnakud on mõeldud arvutisüsteemi keelamiseks, teised aga selle üle kontrolli saavutamiseks. Teised aga kavatsevad süsteemi tungida, et andmeid varastada või hävitada. Kuigi küberrünnakud on sageli suunatud organisatsioonidele, pole küberrünnakute eest kaitstud ka üksikisikud. 

Oluline on mõista, et küberrünnakuid võivad algatada igasugused pahatahtlikud osalejad, sealhulgas kurjategijad, kelle peamine eesmärk on rahaline kasu saada, osariigi tegutsejad, kes püüavad saada mõjuvõimu luureandmete kogumise, ettevõtete spionaaži või muu luuramise kaudu, ja terroristid, kes üritavad kahjustada, hävitada või juurdepääsu arvutisüsteemidele. Kõigi nende pahatahtlike osalejate kasutatavad tööriistad ja meetodid võivad olla suures osas samad. 

Kuidas küberrünnakut ära hoida

Küberrünnakute ennetamisele keskendub terve tööstusharu, mis on varustatud IT- ja küberturvalisuse spetsialistidega. 

Rünnakute ärahoidmiseks töötavad küberjulgeoleku töötajate meeskonnad tavaliselt välja üksikasjalikud kaitseplaanid, mis hõlmavad operatiivseid turvaprotseduure, mis on kavandatud füüsiliste süsteemide ja nendes võrkudes salvestatud andmete kaitsmiseks. See hõlmab andmetele juurdepääsu protseduure, identiteedi ja mandaadi kontrollimist, kasutajate koolitust ja koolitust ning palju muud.

IT-spetsialistid installivad ja haldavad ka pahavaratõrjet

tarkvara ja õpetada kasutajaid ära tundma rämpsposti, andmepüügirünnakuid ja pahavara, mis libiseb läbi filtrite ja kaitsetarkvara, ning nendega toime tulema. Organisatsioonid investeerivad ka tulemüüridesse koos muude turvatööriistade ja -protsessidega.